Raha otsib ettevõtjaid

BPM Mezzanine fondist saavad investeeringut küsida eelkõige keskmise suurusega ettevõtted, kes otsivad kasvukapitali. Fond peab kõige atraktiivsemaks ettevõtteid, mille käive on 5–50 miljonit eurot, millel on toimiv ärimudel, tugevad kasvuväljavaated ja mis ekspordivad lähiriikidesse ehk aitavad kaasa kogu regiooni majanduskasvule.

Fondi maht on 70 miljonit eurot ja sellest minimaalselt 30% on kavas suunata Eesti ettevõtetele, sõltuvalt sellest, kui palju siin investeerimisvõimalusi nähakse. Investeerimisperiood on 5 aastat ja kuna fondist saavad raha ka Läti, Leedu ja Poola ettevõtted, siis Eestisse saab fond investeerida 3–4 miljonit aastas. Fondi juhtiva sõltumatu investeerimisettevõte BPM Capitali juhtivpartner Kalmer Kikas ütles, et portfelli on plaanis kaasata 10–15 ettevõtet, mis tähendab, et kõigi riikide peale tehakse aastas 2–3 investeeringut.

Ühe investeeringu suuruseks plaanitakse kesmiselt 3–7 miljonit eurot, kuid kõige väiksem võimalik panus on 2 miljonit eurot ja suurim 10,5 miljonit eurot. Kikase hinnangul on aga fondi vaateväljas ilmselt üsna vähe neid ettevõtteid, mis sedavõrd suurt investeeringut vajaks.

„Eeskätt investeerime kasvukapitali väljaostudesse, samuti rekapitaliseerimistesse ja siis kui ühinemiste-omandamiste puhul on kapitali vaja juurde tõsta,“ märkis Kikas.

Investeerimisel kasutatakse mezzanine rahastamist, mis on Kikase sõnul ettevõtte kapitali struktuuris pangalaenu ja otsese omakapitali vahepeal. „Ettevõtte jaoks tähendab see, et ta ei lahjenda nii palju omakapitali, võrreldes täiendava equity või omakapitali juurdetoomisega ja võimaldab ka tõsta omakapitali tootlust, kui on tegemist kasvustsenaariumiga,“ selgitas ta. „Kui vaatame tootluse ja riski suhet, siis pangalaen on kõige vähem riskantne, kõige väiksema oodatava tootlusega ja siis edasi vastavalt risk ja tootlus suurenevad.“

Fondi suurim investor on Euroopa Investeerimisfond, mis panustas 30 miljonit eurot. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank lisas 10 miljonit eurot. Ülejäänu tuli LHV ja Swedbanki pensionifondidest ning Ambient Sound Investmentsilt. Lisaks on fondis ka fondijuhtide endi osalus, mis on eeldus, et nad saaksid üldse investeeringuid tegema hakata. „See on meie jaoks märkimisväärne summa, meie huvid on selgelt ühendatud kõikide investorite huvidega,“ vastas Kikas küsimusele, kui palju BPM Capitali partnerid panustasid.

Pool Euroopa Investeerimisfondi panusest tuli läbi Balti Innovatsioonifondi (BIF), mille üks investoreid on Kredex. Kredexi kaudu on BIFis Eesti riigi osalus 20 miljonit eurot, millest 20% ehk 3 miljonit eurot läks BPM Mezzanine fondi.

Kredexi juhatuse esimees Andrus Treier ütles, et BPMi loomine näitas, et see võtab päris kaua aega, et fond kokku panna ja siis hakata reaalselt ettevõtetesse investeerima. „See on pikaajaline protsess, mis kindlasti ei ole võrreldav keskmaa- või lühimaajooksuga, vaid pigem maratonilaadsega oma vahefinišitega. See on see töö, mida teeme, et Eesti kasvuettevõtted saaksid siin paremini arendada,“ sõnas ta.

Kredex pakub sarnastel tingimustel finantseeringut nagu äsja loodud fond, rõhutas Treier, et ei olda konkurendid, vaid pigem täiendatakse üksteist. Nimelt saab Kredexist küsida kuni 2 miljoni euro suurust investeeringut, sama suur on aga BPM Mezzanine fondi alumine piir.

Küsimusele, milliseid riske toob riigile osalus, vastas Treier, et kui kõik BIFi alla loodavate fondide investeeringud ebaõnnestuvad, kaotab riik 20 miljonit eurot, kuid sellist olukorda ei pidanud ta tõenäoliseks. Tema sõnul on võimalik, et mõni investeering ei õnnestu, kuid selle katab teistest tehingutest tulev tootlus.

„Me oleme fondis sees selleks, et Eesti ettevõtted ei läheks siit minema kapitali otsima. Meie huvi on, et nad siin kasvaks. Pangad rahastavad stabiilset ettevõtet hästi, aga kui sa lähed sinna jutuga, et tahad igal aastal kasvada 20–30% ja sul on selleks laenu vaja, siis pangad lihtsalt ei usu seda ja teiseks läheb risk nende jaoks liiga suureks. See on see koht, kus mezzanine aitab,“ rääkis Treier.